Immunoteraapia

Immunoteraapia ehk immuunravi (ka desensibiliseerimine, profülaktiline immuunravi) (immunotherapia) on koondnimetus mitmetes teadusharudes rakendatavate mitmesuguste ravivõtete ja erinevas vormis ainete ja/või rakkude, valkude kas pikema- või lühemaajalise manustamise kohta osade loomade (sh inimeste) organismi, mille eesmärgiks on soovimatute haiguslike seisundite sümptomaatika vähendamine, näiteks mitmesugused allergiad, kas indutseerides, aktiveerides või inhibeerides immuunvastuseid (immunosupressioon).

Immunoteraapia jagatakse:

Allergeenispetsiifiline immunoteraapia

 Pikemalt artiklis Allergeen-spetsiifiline immunoteraapia

Nahaalune allergeenispetsiifiline immunoteraapia (subcutaneous immunotherapy) on süsteravi võte, mis koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90% patsientidest vähem allergiavaevusi.

See immunoteraapia toimib vaktsineerimisega sarnaselt – organism peatab antikehade tootmise ühe või teise teguri ehk allergeeni suhtes. Ravi kestab kokku 3–5 aastat.)

Sublingual immunotherapy (keelealune (suukaudne) immunoteraapia) korral manustatakse patsiendile soovi korral kas aine tilku või tablette esmalt keele alla.

Immunoteraapia ei pruugi toimida mitmikallergia, toiduallergia ja allergilise lööbe korral.

Vaata ka

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik", 293:2004
  2. 2,0 2,1 Terviseportaal inimene.ee. "Mida teha kui lemmikloom põhjustab allergiat?" (Erika Reismaa).
  3. Erika Reismaa, Mida teha, kuisinu lemmikloom põhjustab sulle allergiat?[alaline kõdulink], veebiversioon (vaadatud 13.05.2015
  4. Immunotherapy, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)

Kirjandus

Vähi immunoteraapia