See artikkel räägib loodusteadlasest; laeva kohta vaata artiklit Alexander von Humboldt (1990). |
Alexander von Humboldt | |
---|---|
Joseph Stieleri portree Humboldtist, 1843 | |
Sündinud |
14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik |
Surnud |
6. mai 1859 (89-aastaselt) Berliin, Preisi kuningriik, Saksa Liit |
Elukoht | Pariis (kuni 1827) |
Kodakondsus | preislane |
Haridus |
Freibergi Kaevanduskool (diplom, 1792) |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | geograafia, loodusteadused |
Töökohad | Kaevandusministeerium[küsitav] |
Tunnustus |
Ameerika Filosoofiaseltsi välisliige (1804) |
Autogramm | |
Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.
Ta tegi uurimisreise Kesk-Aasiasse, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, uurides eriti Orinoco ja Amazonase jõgikonda. Ta tegi teaduslikke välitöid füüsikas, keemias, geoloogias, mineraloogias, vulkanoloogias, botaanikas, zooloogias, klimatoloogias, okeanograafias ja astronoomias. Humboldti teostel oli suur mõju loodusteaduste, eriti geograafia arengule, ta on vulkanoloogia, zoo- ja taimegeograafia, klimatoloogia, hüdrograafia ning nüüdisaegse maastikuteaduse rajajaid.
Humboldti taimealane uurimistöö Freibergi kaevandustes viis ladinakeelse teose "Florae Fribergensis, accedunt Aphorismi ex Doctrina, Physiologiae Chemicae Plantarum" (1793) kirjutamiseni, mis tõi ta Johann Wolfgang von Goethe huviorbiiti.
1799–1804 uuris nüüdse Venezuela, Colombia, Ecuadori, Peruu, Kuuba ja Mehhiko alu. Kirjutas uurimisreisist teose "Voyage aux regions equinoxiales du Nouveau Continent" (30 köidet, 1805–1834), mis on suurim sellelaadne reisikirjeldus.
Tema peateos on "Kosmos" (1845–1862), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised (5 köidet, 1845–1862).
Elas aastani 1827 peamiselt Pariisis. Reisis 1829 Baltimaade, Moskva ja Uurali kaudu Altaisse. Nii teel sinna kui ka tagasi peatus Tartus.
Humboldt võttis kasutusele isotermi mõiste (1817), tegi kindlaks taimkatte kliimast tuleneva vööndilisuse ning pani aluse tänapäevasele ökoloogiale.
Alexander von Humboldti nimi on antud rohkem kui kümnele loomariigi esindajale ja mitmele taimele ning ta nime kannavad maakonnad, linnad, mäed, jõed, järved ja muud objektid.
Saksamaal tegutseb Alexander von Humboldt Stiftung – fond, kust on kõikide erialade teadlastel kogu maailmast võimalik taotleda stipendiumi teadustööks Saksamaal.
Tema järgi on nimetatud mitu kõrgkooli, sealhulgas Berliini Humboldti Ülikool.
Ta oli Preisi riigitegelase, filosoofi ja keeleteadlase Wilhelm von Humboldti noorem vend.