1883

1883. aasta (MDCCCLXXXIII) oli 19. sajandi 83. aasta.

Sündmused Eestis

18. veebruar (vkj 6. veebruar) – toimus Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene ametlik koosolek.
6. mai (vkj 24. aprill) – Vanemuise seltsis toodi lavale Pius Alexander Wolffi ja Carl Maria von Weberi laulumäng Preciosa. See oli eesti muusikateatri algus.
5. juuli (vkj 23. juuni) – Eesti Aleksandrikooli presidendi kohalt tagandati Jakob Hurt. Sel momendil oli rahvusliku ärkamisaja lõhe oma haripunktis.
26. juuni (vkj 14. juuni)^[küsitav] – Tartu õpperingkonna kuraatoriks sai Mihhail Kapustin, kes hakkas läbi viima Eesti ala koolide venestusreforme.
19. detsember (vkj 7. detsember) – Hugo Treffner sai loa asutada Tartus poeglaste erakool.

Eestis avati esimene pimedate kool. See asus Tallinnas. Koolis oli neli õpilast ning õppetöö toimus saksa keeles.
Peeter Südda avaldas rahvaraamatuna Suure Tõllu muistendite töötlused teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll".
Avati Abruka algkool.

12. august – Amsterdamis loomaaias Natura Artis Magistra suri viimane kvaga.
26. august – kell 13.06 kohaliku aja järgi algas Krakatau vulkaani pursete viimane faas. Tekkis hulk tsunamisid, peamiselt järgmise päeva varastel tundidel. Nende tagajärjel hukkus Sumatra ja Jaava saarel umbes 36 000 inimest.
27. august – kell 10.02 purustas Krakatau vulkaani plahvatus Krakatau saare. Purske heli oli niivõrd vali, et see tegi neli ringi ümber maakera.
17. oktoober – pühitseti sisse Talviki kirik Norras.

3. jaanuar – Clement Attlee, Suurbritannia peaminister
6. jaanuar – Kahlil Gibran, Liibanoni kirjanik
10. jaanuar – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
30. jaanuar – (vkj. 18. jaanuar) Peeter Süda (1883–1920), eesti helilooja.
12. veebruar – Eduard Johannes Rasso, eesti sepp
23. veebruar – Karl Jaspers, filosoof
23. veebruar – Victor Fleming, USA filmirežissöör
7. märts – Eduard Pügi, eesti koolijuhataja
27. märts – Marie Under, eesti luuletaja
30. aprill – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
18. mai – Walter Gropius, arhitekt
1. juuni – Roland Köster, Saksa diplomaat
5. juuni – John Maynard Keynes, inglise majandusteadlane
3. juuli – Franz Kafka, kirjanik
10. juuli – Hugo Raudsepp, eesti näitekirjanik
29. juuli – Benito Mussolini, Itaalia peaminister ja riigipea
1. september – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
1. september – Adolf Szyszko-Bohusz, poola arhitekt
8. september – Erich Differt, eesti nudist ja leidur
25. oktoober (vkj. 13. oktoober) – Aleksandr Jegorov, Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, marssal
31. oktoober – Marie Laurencin, prantsuse kunstnik
6. november – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
30. november – Gustav Suits, eesti luuletaja
3. detsember – Anton Webern, Austria helilooja
22. detsember – Edgar Varèse, prantsuse päritolu USA helilooja